«

»

apr 03

Erakondade riigitoetuse vähendamise põhimõte peab jääma



On suur oht, et laupäevane Rahvakogu laseb end erakondlastel lolliks teha
Erakondade rahastamine riigieelarvest on taaskord „kuum“ teema alates möödunud suvest. Riigikogu põhiseaduskomisjon kogus ettepanekuid probleemiga tegelemiseks. Jõuti isegi selge sõnumini – senisele erakondade ülerahastamisele tuleb panna piir. See pole ju pelgalt  ülemäärane koormus riigieelarvele, vaid ausa konkurentsi kitsendamine Eesti erakonnamaastikul.
Mõned kuud hiljem tuli Harta. Viidatakse kartellierakondade üleolevale suhtumisele, mille üks põhjuseid on erakondade buumiaegne ülerahastamine. Järgneb Jääkelder ja Rahvakogu.
Kodanike hääl erakondade ülerahastamise teemal kostis igast nurgast. Esitati pea 300 ettepanekut rahastamise kontrolli alla saamiseks. Nende kõigi peamotiiv oli – erakondade riigieelarvelisi eraldisi tuleb vähendada.
Ka mina osalesin Rahvakogu seminaril, mis puudutas just seda teemat. Lahkusin mureliku meelega. Kokkutulnud hääletasid kartellierakondadest pärit „ekspertide“ eestvõttel maha riigieraldise vähendamise põhimõtte. Seega, ühiskonnas häälekalt tõstatatu ei jõua isegi Rahvakogu nö finaalüritusele.
Seda isegi hoolimata väga tabavast märkusest ekspert Zoja Masso poolt. Nimelt tõi ta välja, et neli parlamendierakonda saavad maksumaksja raha ühe erakonnaliikme kohta keskmiselt 11 eurot kuus. Ise suudetakse lisaks koguda vaid 0,17 eurot kuus liikme kohta.
Minu teada koguneb 6. aprillil Tallinna 500 inimest, see on Rahvakogu oodatud kulminatsioon. Paraku ei ole neil võimalust, minu andmetel, selles ühiskonda selgelt puudutavas teemas seisukohta võtta. Vähemalt ei ole seda ette nähtud korraldajate poolt.
Tagatipuks on Justiitsministeerium välja tulnud ideega seada erakondade rahastamisele niisugune piirmäär, mis tuleval aastal tähendaks erakondadele mineva kogusumma suurenemist – 5,6 miljoni euroni (praegu on 5,4 miljonit). Liigutakse selgelt seda teed, et kartellierakondade laekumised mingil juhul ei väheneks.
Süsteem näeks välja selline, et iga uue riigieelarve tegemise juures kasutatakse Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutust, mis korrutatakse koefitsiendiga 0,9. Valem tuleks väga keeruline, esitan selle otse matemaatiliste tehtena:
(viimati eraldatud summa : 100) x (tarbijahinnaindeks x 0,9) + viimati eraldatud summa = summa ümardatakse täisarvuni
Konkreetselt:
(5 412 678 : 100) x (3,9 x 0,9) + 5 412 678 = 54 126,78 x 3,51 + 5 412 678 = 5 602 663
Sama eelnõuga soovitakse künnise alla jäänud ja valimiskünnise ületanud erakondade rahastamislõhe säilitada. Nimelt, toetust eraldatakse alates vähemalt 1% toetuse saamisest. Iga protsendi kohta kehtib kordaja 0,2. Üldsumma jagatakse parlamendisaadikute arvuga, mis korrutatakse siis vastava kordajaga. Summa ümardatakse täisarvuni.
Saadav summa koguneb järgmiselt, näiteks 1% valimistulemuse korral:
(5 412 678 : 101) x 0,2 = 10 825
Näiliselt summad joone alla jäänud erakondadele tõusevad, kuid vahed parlamendierakondadega on ikkagi uskumatult suured.
Uus süsteem karistab 4% saavutanut eriti valusalt. Siinkohal toongi markantsema näite. Oletame, et üks erakondadest saab 4% häältest ja teised väikeerakonnad jäävad alla 1% ega saa mingit toetust. Arvutus näitab, et 5% ja vastavalt 5 parlamendikohta saanu hakkab sel juhul saama 269 562 eurot ehk kogunisti 12,6 korda enam riigieelarvelisi vahendeid kui see 4% saaja. Viimasele jääb vaid 21 436 eurot. Vahe on tohutu! Poliitilise konkurentsi elavdamiseks oluline efekt jääb saavutamata.
Minu üleskutse 6. aprillil osalejatele on haarata initsiatiiv kohapeal. Ühiskond on valjuhäälselt välja öelnud, et erakonnad tuleb tuua maa peale. Tuua kodanikule lähemale. Ja üks kõige olulisem mehhanism selleks on vähendada riigieelarvest tehtavaid toetusi.
Kurb oleks see, kui taaskord tõdeme, et hoolimata sõnavõttudest, aktsioonidest, seminaridest parlamendierakonnad käituvad ikka nii nagu alati – kasutades selleks Justiitsministeeriumi (loe: Reformierakonna) häbematust ja Rahvakogu saamatust. Ärgem siis laskem seda! Tegutsegem 6.aprillil!