Kategooria Arhiiv: riiklik poliitika

mai 23

Parteide rahastamine vajab remonti

Rahastamissüsteem kinnistab praeguste valitsejate võimu Erakondi kimbutavad rasvumisest tingitud tervisehädad. Aga nad ei ravi end, vaid püüavad kahmata üha suuremaid palu ja neid hingetõmbeta alla neelata. Eurosid saadakse riigieelarvest, vaikivaid ja truid alluvaid mehitatakse riigiaparaati ning varsti kogutakse vahendeid maailmavaadet edendavate MSA-de nime all. Rahastamise küünilisust, kus erakondade poliitikuid pannakse annetama teadmata päritoluga rahasummasid, kirjeldas …

Jätka lugemist »

mai 22

Tõe rääkimine kui tabu?

Silver Meikar on noor ja julge kodanik, kelle artikkel Postimehes (http://arvamus.postimees.ee/849254/silver-meikar-erakondade-rahastamisest-ausalt/) on tekitanud eufooria. Ta tunnistas, et on osalenud aastaid tagasi musta ja tundmatu raha üle kandmises erakonna kontole.Sarnaseid skeeme oleme kuulnud Keskerakonna puhul, kus Otepäält on olnud kodanikke, kelle kasin sissetulek võimaldas suuri summasid erakonnale üle kanda. Meikari omamoodi vabandamist tuleb võtta tõsiselt. Kuid …

Jätka lugemist »

märts 25

Kommentaar: erakonna moodustamine ei saa olla eesmärk omaette

MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik juhatuse liige Külliki Kübarsepp on seisukohal, et kuigi kohalik poliitikamaastik vajab turgutamist, ei saa uue erakonna moodustamine olla eesmärk omaette. MTÜ ise kogub populaarsust just maapiirkondades.    IRL-ist lahkunud Kübarsepp rääkis ERR-i uudisteportaalile, et kuigi MTÜ liikmete seas toimub kuni käesoleva kuu lõpuni küsitlus erakonna moodustamise võimalikkuse suhtes, ei saa see …

Jätka lugemist »

aug 22

Stabiilsus versus ettearvamatus

Vikerraadio debatt andis võimaluse aru saada, milline president võiks olla Indrek Tarand või Toomas Hendrik Ilves. Kohe alguses oli selge, et Ilvesega jätkuks teatud stabiilsus ning puuduksid piinlikud episoodid. Tarand alustas saadet keskerakondliku kibestumisega, mis pani küsima – kas ta on küps kandideerima presidendiks? Vabariigi president peab olema oma rahva eestkõneleja ja teenäitaja. Ta võiks …

Jätka lugemist »

aug 11

Kontrollitud demokraatia oht

Kaks aasta tagasi jõudsin järeldusele, et Eesti liigub nelja erakonna suunas (vt. PM 21.07.2009 – http://www.postimees.ee/144025/kulliki-kubarsepp-neljaparteiline-eesti/). Pool aastat hiljem hakati seda isegi uskuma ja märtsikuised parlamendivalimised kinnitasid oletust. Vähem erakondi Riigikogus võimaldab enam tähele panna, mis toimub erakondade sees. Viimastel nädalatel avanenud sissevaade IRL-i probleemidesse pole ju üllatus. Hea vähemalt, et selles erakonnas on veel …

Jätka lugemist »

märts 24

KE venitamistaktika pole usaldusväärne

Keskerakonna venitamistaktika Riigikogu saalis riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse raames pole tõsiseltvõetav. Tegin selle näiteks graafiku, kus on näha: K – palju Riigikogu liikmeid oli kohalP – opositsiooni hääledV – koalitsiooni hääledE – erapooletud Mis selgub? Keskerakond koos teiste kaaslastega ei viitsi isegi hääletamas käia. Võetakse pidevalt 10 min vaheaegu. …

Jätka lugemist »

nov 19

Miiting kui äriprojekt

Eile toimunud põllumajandustootjate ja nende töötajate meeleavaldus Toompea lossiplatsil tekitas vastakaid tundeid. Eelmisel nädalal jõudis minuni meeleavaldust korraldav kiri, millest teen väljavõtte. “Lääne- ja Ida-Virumaa, Saaremaa, Pärnumaa, Järvamaa, Jõgevamaa, Valgamaa ja Põlvamaa võiksid kõige pealt küsida hinda Atko Grupist ja öelda märgusõna Toompea. See on Riigikogu maaelu komisjoni liikme Arvo Sarapuu firma.” Eelnev suunis on …

Jätka lugemist »

okt 03

Eestikeelse haridussüsteemi aeg on küps

Riigikogu ees tuli õiguskantsler Indrek Teder välja ideega anda kodakondsus alla 15-aastastele lastele, kelle vanemad on kodakondsuseta. Praegu kehtib kord, kus lastevanematel tuleb selleks riigile esitada taotlus. Tedre plaani järgi tuleb esitada taotlus juhul, kui Eesti kodakondsust ei soovita. Olen väljapakutud idee suhtes ettevaatlik. Esmalt sellepärast, et ükski paber ei pane inimest tundma selle riigi …

Jätka lugemist »

juuli 21

Neljaparteiline Eesti?

Erakondi küll kritiseeritakse, kuid ilma nendeta pole võimalik ehitada demokraatlikku süsteemi. Iseküsimus on see, mitu erakonda Eestisse mahub. Teadlased Laakso ja Taagepera on välja töötanud erakondade tingarvu, mille alusel saab välja selgitada, kui mitmel erakonnal saab olla parlamendis otsuste tegemisel mõjuvõimu. Eestis on pärast taasiseseisvumist toimunud viied parlamendivalimised ning meil pole domineerivat erakonda. Kui vaadata …

Jätka lugemist »

juuni 04

Väikese Eesti suured sündmused

Eesti seisab ühtäkki väga oluliste sündmuste keskel. Meie riigi sümbol – sinimustvalge lipp – tähistab 125. aastapäeva. Meenutan 1988. aastat. 7-aastase tüdrukutirtsuna olin vanaisa pasunakooriga Otepää kiriku kõrval, sealsamas, kus avati mälestustahvlid lipu auks. Oli avanemise aeg, mil riik, rahvas ja vabadus olid kullahinnaga. Nende poole püüd oli midagi erakordset, midagi, mida täna unustama kiputakse. …

Jätka lugemist »

Vanemad postitused «

» Uusimad postitused