Kategooria Arhiiv: Poliitiline kultuur

nov 20

60 000 ninapidi veetud tallinlast

Kas mäletate, kuu aega tagasi olid kohalikud valimised? Varsti on seda vist raske mäletada, sest Tallinna linnavolikogus algab taas traditsiooniline vaikelu. Veel ei moodusta asendusliikmed volikogu koosseisu enamust, nagu eelmise koosseisu lõpus, aga liikumine on selles suunas. Ka volikogu esimest istungit pandi Riigikogu ööistungite ja Sirbi skandaali varjus vähe tähele. Siiski on aeg kokkuvõtteid teha. …

Jätka lugemist »

okt 29

Erakonnad ei otsinudki Tallinnas võimalusi võimuvahetuseks

Tallinna võim jäi kukutamata mitmel põhjusel. IRL, Reform ja sotsid polnud linna tasandil nelja aasta jooksul eriti millegagi silma paistnud. Tegemist oli üsna nõrga opositsiooniga ja ühe linnapeakandidaadi agressiivne kampaania ei saanud mitme aasta tegematajätmisi korvata. Sotsidele maksis ka see kätte, et nad istusid päris lõpuni kahel toolil korraga. www.vvk.ee Veel suurem põhjus on see, …

Jätka lugemist »

okt 16

Halloo, need on kohalikud valimised!

Halloo, kes ikka veel ei ole aru saanud, need on kohalikud valimised! KOHALIKUD – ka Tallinnas ja selle linnaosades, Põhja-Tallinnas, Nõmmel ja mujal. Iga Tallinna linnaosa on Eesti mõistes väga suur koht. Põhja-Tallinnas on üle 58 000 elaniku ehk palju rohkem kui näiteks Pärnus. Iga linnaosa on väärt, et tema probleemid ja neile lahendusi pakkuvad kandidaadid …

Jätka lugemist »

okt 11

Räägime poliitilisest korruptsioonist

Kohalike valimiste keskne teema on korruptsioon. See väljendub linnaametnike julmas avaliku raha kulutamises kampaaniaks – plakatitega, pompöössete üritustega, linnaosalehtedega ja Tallinna Televisiooniga. Lisaks räägitakse uutest ja uutest mahhinatsioonid parteikassades. Paraku hakkab kala mädanema peast. Ehk kui poliitikud näitavad eeskuju JOKK-skeemidega, siis teeb seda ka tavaline linnaametnik ja sealt edasi muutub ükskõikseks ka linnakodanik. Lõpuks polegi …

Jätka lugemist »

okt 04

Kilekotiraha suur roll on tagatud praeguse seadusandlusega

Tarmo Lausingu jutt rahaviimisest Keskerakonnale ei üllata. Pole vaja olla eriti läbinägelik, et mõista: erakonnad ei ole ühiskonnas nii populaarsed, et tavainimesed neile heast peast suurtes summades raha annetaksid. Need on need samad erakonnad, kes ei tule toime liikmemaksu kogumisega, kuid saavad eraisikutelt kümnetesse tuhandetesse eurodesse ehk varemalt sadadesse tuhandetesse kroonidesse ulatuvaid kilekotisummasid. Minu meelest …

Jätka lugemist »

sept 25

Miks on poliitreklaami mõiste umbmäärane?

Keskerakond on viinud administratiivse ressursi kuritarvitamise enneolematu tasemeni. Eriti suur on probleem Tallinnas. Kas Eesti ikka on arenenud Euroopa riik? Või kuulume Keskerakonna pakutud lahenduste tõttu pigem Kesk-Aasia või Kesk-Aafrika riikide perre? Tallinna maksumaksja rahaga korraldatav kontserdituur maksab 120 000 eurot ja Savisaare kepikõnnireklaam 136 000 eurot. 72 000 euro eest teavitatakse mänguväljakute rajamisest. Kutseri ja Tammemäe küünilised …

Jätka lugemist »

sept 17

Hea valimistava vajab jõulisemat lähenemist

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuse Liit (EMSL) on ka sel korral välja tulnud „hea valimistavaga”. Algatust tuleb kahtlemata tervitada. Kuid tuleb ka tõdeda, et antud dokument peab enam ajaga kaasas käima. „Hea valitsemistava” ei vasta kõiges meie poliitilise kultuuri allakäigu tegelikule olukorrale. Selle taustal näib mõnigi punkt häirivalt üldsõnaline. Sellise paberi allakirjutamisega saab valimistel osaleja justkui …

Jätka lugemist »

apr 08

Erakonnad kindlustavad oma positsioone meie ühise rahaga

Ootus ja lootus millegi uue ja parema järele on ühiskonnas tuntav juba poolteist aastat. Toimunud on meeleavaldusi, kirjutatud on Harta 12. Läbi on saanud Rahvakogu protsess ning viimane mõjus signaal, et midagi on pildil valesti, tuli Mari-Liis Lillelt loomeliitude pleenumil. Oodatakse uut võimalust kodanikele, uut poliitika tegemise stiili. Mõned julgevad mõlgutada mõtet, et neli Riigikogus …

Jätka lugemist »

apr 03

Erakondade riigitoetuse vähendamise põhimõte peab jääma

On suur oht, et laupäevane Rahvakogu laseb end erakondlastel lolliks teha Erakondade rahastamine riigieelarvest on taaskord „kuum“ teema alates möödunud suvest. Riigikogu põhiseaduskomisjon kogus ettepanekuid probleemiga tegelemiseks. Jõuti isegi selge sõnumini – senisele erakondade ülerahastamisele tuleb panna piir. See pole ju pelgalt  ülemäärane koormus riigieelarvele, vaid ausa konkurentsi kitsendamine Eesti erakonnamaastikul. Mõned kuud hiljem tuli …

Jätka lugemist »

märts 08

Kokk ja Kärberg pole IRL-s ainsad patused

Endise IRL-i liikmena ei üllata mind „Pealtnägijas“ kajastatud mahhinatsioonid. Uute liikmete massiline ja põhikirja eirav vastuvõtmine hakkas toimuma juba 2009. aastal. Seega hulk aega enne 2012. aasta Suurkogu. 2010. ja 2012. aasta Suurkogud ei olnud ainsad tasandid, kus Res Publica tiib üritas ebaausate võtetega juhtpositsioonid kätte saada. See toimus üle Eesti, nii piirkondades kui osakondades. …

Jätka lugemist »

Vanemad postitused «