Kategooria Arhiiv: IRL

märts 08

Kokk ja Kärberg pole IRL-s ainsad patused

Endise IRL-i liikmena ei üllata mind „Pealtnägijas“ kajastatud mahhinatsioonid. Uute liikmete massiline ja põhikirja eirav vastuvõtmine hakkas toimuma juba 2009. aastal. Seega hulk aega enne 2012. aasta Suurkogu. 2010. ja 2012. aasta Suurkogud ei olnud ainsad tasandid, kus Res Publica tiib üritas ebaausate võtetega juhtpositsioonid kätte saada. See toimus üle Eesti, nii piirkondades kui osakondades. …

Jätka lugemist »

mai 23

Parteide rahastamine vajab remonti

Rahastamissüsteem kinnistab praeguste valitsejate võimu Erakondi kimbutavad rasvumisest tingitud tervisehädad. Aga nad ei ravi end, vaid püüavad kahmata üha suuremaid palu ja neid hingetõmbeta alla neelata. Eurosid saadakse riigieelarvest, vaikivaid ja truid alluvaid mehitatakse riigiaparaati ning varsti kogutakse vahendeid maailmavaadet edendavate MSA-de nime all. Rahastamise küünilisust, kus erakondade poliitikuid pannakse annetama teadmata päritoluga rahasummasid, kirjeldas …

Jätka lugemist »

mai 22

Tõe rääkimine kui tabu?

Silver Meikar on noor ja julge kodanik, kelle artikkel Postimehes (http://arvamus.postimees.ee/849254/silver-meikar-erakondade-rahastamisest-ausalt/) on tekitanud eufooria. Ta tunnistas, et on osalenud aastaid tagasi musta ja tundmatu raha üle kandmises erakonna kontole.Sarnaseid skeeme oleme kuulnud Keskerakonna puhul, kus Otepäält on olnud kodanikke, kelle kasin sissetulek võimaldas suuri summasid erakonnale üle kanda. Meikari omamoodi vabandamist tuleb võtta tõsiselt. Kuid …

Jätka lugemist »

mai 06

IRL taunib inimeste kuulumist kodanikuühendustesse

Eile kuulutas võimupartei IRL-i peasekretär (loe siit), et need erakonna liikmed, kes kuuluvad poliitilistesse kodanikuühendustesse (loe seltsid, MTÜ-d jt. vormid), peaksid lahkuma IRL-st. Tegemist on ühe kummastava avaldusega erakonnalt, kelle valitsemisalasse kuulub kodanikuühenduste temaatika. Tänaseks on erakonnad oma mõttemaailmalt üsna stageerunud. Hoitakse pingsalt kinni valitseva eliidi heaolust ning unustatakse liige kui valija. Liikmed on muutunud …

Jätka lugemist »

aug 11

Kontrollitud demokraatia oht

Kaks aasta tagasi jõudsin järeldusele, et Eesti liigub nelja erakonna suunas (vt. PM 21.07.2009 – http://www.postimees.ee/144025/kulliki-kubarsepp-neljaparteiline-eesti/). Pool aastat hiljem hakati seda isegi uskuma ja märtsikuised parlamendivalimised kinnitasid oletust. Vähem erakondi Riigikogus võimaldab enam tähele panna, mis toimub erakondade sees. Viimastel nädalatel avanenud sissevaade IRL-i probleemidesse pole ju üllatus. Hea vähemalt, et selles erakonnas on veel …

Jätka lugemist »

sept 08

Tallinna alternatiiv on IRL

Tallinna linnavolikogu valimistel on ainus selge alternatiiv Keskerakonna ainuvõimu vastu Isamaa ja Res Publica Liit. Põhjus on lihtne – IRL ei jookse esimesel võimalusel koalitsiooni Keskerakonnaga. Pole seda varem teinud ning loodan, et ei tee ka tulevikus. Reformierakond tavaliselt muutub närviliseks, kui asjaolud pole läinud nendele oodatult – olgu selleks arvamusküsitluste tulemused või poliitiliste eesmärkide …

Jätka lugemist »

sept 08

Tallinna alternatiiv on IRL

Tallinna linnavolikogu valimistel on ainus selge alternatiiv Keskerakonna ainuvõimu vastu Isamaa ja Res Publica Liit. Põhjus on lihtne – IRL ei jookse esimesel võimalusel koalitsiooni Keskerakonnaga. Pole seda varem teinud ning loodan, et ei tee ka tulevikus. Reformierakond tavaliselt muutub närviliseks, kui asjaolud pole läinud nendele oodatult – olgu selleks arvamusküsitluste tulemused või poliitiliste eesmärkide …

Jätka lugemist »

juuli 21

Neljaparteiline Eesti?

Erakondi küll kritiseeritakse, kuid ilma nendeta pole võimalik ehitada demokraatlikku süsteemi. Iseküsimus on see, mitu erakonda Eestisse mahub. Teadlased Laakso ja Taagepera on välja töötanud erakondade tingarvu, mille alusel saab välja selgitada, kui mitmel erakonnal saab olla parlamendis otsuste tegemisel mõjuvõimu. Eestis on pärast taasiseseisvumist toimunud viied parlamendivalimised ning meil pole domineerivat erakonda. Kui vaadata …

Jätka lugemist »

juuli 21

Neljaparteiline Eesti?

Erakondi küll kritiseeritakse, kuid ilma nendeta pole võimalik ehitada demokraatlikku süsteemi. Iseküsimus on see, mitu erakonda Eestisse mahub. Teadlased Laakso ja Taagepera on välja töötanud erakondade tingarvu, mille alusel saab välja selgitada, kui mitmel erakonnal saab olla parlamendis otsuste tegemisel mõjuvõimu. Eestis on pärast taasiseseisvumist toimunud viied parlamendivalimised ning meil pole domineerivat erakonda. Kui vaadata …

Jätka lugemist »

mai 17

Rahvaliit koalitsioonipartneriks?!

Üsna pikalt oodatud mullistused koalitsioonis on alanud. Ja minu hinnangul mitte õigel ajal ega õiges suunas. Tuletagem meelde, et eesmärk on esitada tuleva nädala neljapäeva hommikul riigikogule järjekordne negatiivne lisaeelarve. Jah, sotsidega on keeruline olnud. Ei ole neil ühist maailmavaadet Reformierakonna (RE) ja Isamaa ja Res Publica Liiduga. Puudub selge liider, kellega lõplikke läbirääkimisi pidada. …

Jätka lugemist »

Vanemad postitused «